BBC Verify on leidnud, et Venemaa on pärast president Donald Trumpi ametisseastumist 2025. aasta jaanuaris oma õhurünnakuid Ukrainale enam kui kahekordistanud, hoolimata tema avalikest üleskutsetest relvarahule.
Moskva poolt tulistatud rakettide ja droonide arv tõusis järsult pärast Trumpi valimisvõitu 2024. aasta novembris ning on jätkanud kasvu kogu tema presidendiaja jooksul. Ajavahemikul 20. jaanuarist kuni 19. juulini 2025 lasi Venemaa Ukraina pihta 27 158 õhumoona – see on enam kui kaks korda rohkem kui endise presidendi Joe Bideni ametiaja viimase kuue kuu jooksul registreeritud 11 614 mürsku.
Kampaanialubadused vs. reaalsuse eskaleerumine
Oma 2024. aasta valimiskampaania ajal lubas president Trump korduvalt lõpetada Ukraina sõja "ühe päevaga", väites, et Venemaa täiemahulist sissetungi oleks saanud vältida, kui ametis oleks olnud president, keda Kreml "austab".
Vaatamata Trumpi deklareeritud rahueesmärgile väidavad kriitikud, et tema varajane presidendiaeg on andnud vastakaid signaale. Tema administratsioon peatas ajutiselt õhutõrjerelvade ja sõjalise abi tarnimise Ukrainale nii märtsis kui ka juulis, kuigi mõlemad pausid hiljem tühistati. Katkestused langesid kokku Venemaa rakettide ja droonide tootmise olulise suurenemisega.
Ukraina sõjaväeluure andmetel on Venemaa ballistiliste rakettide tootmine viimase aasta jooksul suurenenud 66%. Geran-2 droone – Venemaal toodetud versioone Iraani Shahed droonidest – toodetakse nüüd Alabuga uues hiiglaslikus tehases kiirusega 170 drooni päevas, mida Venemaa väidab olevat maailma suurim lahingdroonide tehas.
Vene rünnakute haripunkt
Rünnakud saavutasid haripunkti 9. juulil 2025, kui Ukraina õhuvägi teatas 748 raketi ja drooni tulistamisest ühe päeva jooksul – mille tagajärjel hukkus vähemalt kaks ja sai vigastada üle tosina inimese. Pärast Trumpi ametisseastumist on Venemaa korraldanud 14 korda rohkem rünnakuid päevas kui 9. juuli rekord.
Vaatamata Trumpi häälekale frustratsioonile – väidetavalt nõudlikule pärast suurt rünnakut mais,„Mis pagan temaga [Putiniga] juhtus?“– Kreml pole oma pealetungi aeglustanud.
Diplomaatilised pingutused ja kriitika
Veebruari alguses juhtis riigisekretär Marco Rubio USA delegatsiooni rahuläbirääkimistel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga Rijadis, millele järgnesid Ukraina ja Venemaa ametnike vahendatud arutelud Türgis. Algselt kaasnes nende diplomaatiliste lähenemiskatsetega Venemaa rünnakute ajutine nõrgenemine, kuid need eskaleerusid peagi uuesti.
Kriitikud väidavad, et Trumpi administratsiooni ebajärjekindel sõjaline toetus julgustas Moskvat. Senaator Chris Coons, Senati välissuhete komitee kõrge demokraat, ütles:
„Putin tunneb end Trumpi nõrkuse pärast julgustatuna. Tema sõjavägi on intensiivistanud rünnakuid tsiviilinfrastruktuurile – haiglatele, elektrivõrgule ja sünnitusosakondadele – kohutava sagedusega.“
Coons rõhutas, et ainult lääne julgeolekuabi suurendamine võib sundida Venemaad relvarahu tõsiselt kaaluma.
Ukraina kasvav haavatavus
Sõjaväeanalüütik Justin Bronk Kuninglikust Ühendatud Sõjavägede Instituudist (RUSI) hoiatas, et USA relvatarnete viivitused ja piirangud on muutnud Ukraina õhurünnakute suhtes üha haavatavamaks. Ta lisas, et Venemaa kasvav ballistiliste rakettide ja kamikaze-droonide varude arv koos Ameerika pealtkuulamisrakettide tarnete vähenemisega on võimaldanud Kremlil oma kampaaniat eskaleerida ja sellel on laastavad tagajärjed.
Ukraina õhutõrjesüsteemid, sealhulgas ülitõhusad Patrioti patareid, on otsakorral. Iga Patrioti süsteem maksab umbes miljard dollarit ja iga rakett ligi 4 miljonit dollarit – ressursid, mida Ukraina hädasti vajab, kuid mille ülalpidamisega on raskusi. Trump on nõustunud müüma relvi NATO liitlastele, kes omakorda saadavad osa neist relvadest Kiievisse, sealhulgas võimalik, et ka täiendavaid Patrioti süsteeme.
Maal: hirm ja kurnatus
Tsiviilisikute jaoks on igapäevaelu pideva ohu all muutunud uueks normaalsuseks.
"Igal õhtul magama minnes mõtlen, kas ma üldse ärkan üles."ütles ajakirjanik Daša Volk Kiievis BBC saates Ukrainecast.
„Kuuled plahvatusi või rakette pea kohal ja mõtled – „See ongi kõik.““
Moraal on hõre, kuna õhutõrjet läbistatakse üha enam.
„Inimesed on väsinud. Me teame, mille nimel me võitleme, aga pärast nii paljusid aastaid on kurnatus reaalne,“lisas Volk.
Kokkuvõte: ees ootab ebakindlus
Kuna Venemaa jätkab oma droonide ja rakettide tootmise laiendamist – ning Ukraina õhutõrjevarud on viivitatud –, jääb konflikti tulevik ebakindlaks. Trumpi administratsioonile avaldatakse üha suuremat survet saata Kremlile selgem ja kindlam signaal: et Lääs ei tagane ning rahu ei saa saavutada lepitus- ega viivitusmeetodil.
See, kas see sõnum kohale toimetatakse – ja vastu võetakse –, võib kujundada selle sõja järgmise etapi.
Artikli allikas：BBC
Postituse aeg: 06.08.2025
